Enne, kui läheme konkreetselt ehituse kallale, räägiks kõigepealt paar sõna sissejuhatuseks...                                                                          [ Link skeemide lehele ]

Lohe purjepind

    ... on traditsiooniliselt  tehtud mõnest kergemast ja tugevamast riidest -  näiteks siidriidest või paberist. Tänapäeval on üle mindud juba kaasaegsematele materjalidele, mis on oluliselt tugevamad, kärisematud, hästi kerged, nailonist ja polüestrist materjalid (kallid ka). Teised alternatiivid on veel polüetüleen e. tavamõistes erinevad kiled (kasvõi supermarketi kilekott), siis veel materjal, mille nime ma ei tea, aga see on see krõbisev kilejas paber, mille sisse teinekord kingitusi pakitakse.Veel võib kasutada ka lamineeritud riiet, mida ehituspoodides müüakse koormakatte nime all. Loomulikult hea faantaasiaga ei ole materjali valikul piire. Netist võid leida ka loheskeeme, mis on valmistatud kartulikrõpsupakist või salvrätikust...

Vardad

    Varasemalt on kasutatud puidust vardaid (leiad ehitusmaterjalide puidu osakondadest) ja bambusest (bambus siiski meie inimesele suht tundmatu) vardaid. Tänapäeval on üle mindud klaasfiiber- ja süsinikkiust varrastele. Klaasfiibervardad on tugevad, kuid samas hästi painduvad. Süsinikkiust varad on tugevad, paindumatud, kerged, kallid...  kuid on ka lohesid mis üldse vardaid ei vaja...

Konstruktsioon

 ... riide puhul reeglina lohe tasapinnad ääristatakse ja õmmeldakse kokku. Paberi puhul kasutatakse liimi või teipi. Ka riide puhul võib kasutada liimi-teipi, kuid neid tuleb siiski eelnevalt valida, sest kõik ei sobi selleks. Õmblusmasinaga on siiski korrektsem ja lihtsam (kui oskad seda aparaati roolida :-) ).

    Varraste ühendamisel võid neid kinni siduda, liimida või meisterdada ise ühendused, et lohet oleks vajadusel kerge kokku ja lahti pakkida. Neid ühendusi võid valida ka lohepoes müügil olevate seast.  

Pindade lõikamisest:

    Kui kasutad purjeriidena ripstop-i (enim kasutatav materjal), siis selle lõikamiseks soovitatakse kuumlõikust. Sellega on lihtsam ja servad jäävad tugevamad. Lõikamiseks sobiv tööriist on n.ö. kiirkolb, mida elektoonika vidinate jootmiseks kasutatakse. Nad ei ole kallid; otsad on kergelt vahetatavad ja lihtne käsitleda. Tööriista valikul jälgi, et ta võiks töötada n.ö 20% ajast, ennem kui ta üle kuumeneb (kui jäi arusaamatuks, siis kirjuta mulle, seletan veel...) ja lõikamisotsik tee enne töökallale asumist teravaks.        Lõikamisalusena võid kasutada tavalist pappi. Ainus asi mida peaksid jälgima on see, et ta oleks valge pinnaga e. kaetud paberiga, sest see pidavat sisaldama kriiti..., mis väldib riide papi külge kinni jäämist. 3mm papp on ideaalne.

šabloonid:

    Enne lõikamist on alati hea eelnevalt valmistada šabloonid. Ka selleks otstarbeks on 2-3mm papp ideaalne. šablooni valmistamisel õmblusvaruga sa arvestama ei pea. Sa ei pea ka valmistama 2 šablooni. Riide lõikamisel saad sabloonile õmblusvaru lisada lihtsalt, kui kasutad kolvi lõiketera otsas metall seibi mille serv, libisedes mööda šablooni serva, tagab meile piisava õmblusvaru, eeldades et oleme leidnud õige mõõduga seibi...

Mõõdulint:

    Mõõdulindiks e. joonlauaks sobib kõige paremini meetrine metalljoonlaud. Kui sul on vaja lõigata pikkusi üle 1m, siis sobib selleks vaibalõikajate joonlaud mis on pikk... ja 5cm lai.

Õmblemisest:

    Õmblusmasinaks sobib selline kõige keskpärasem aparaat, mis teeb tavalist- ja sikk-sakk pistet. Reeglina on selles täiesti piisav kõikvõimalike pindade liitmiseks. Ultramoodsete apataatide võimalusi sa reeglina ei kasta ära ja nende regullimine võib nõuda ka rohkem aega (täpsust).

Kui sa lähed poodi õmblusmasinat ostma just vaid selleks, et oma lohesid õmmelda (nagu mina seda tegin), siis võta kaasa ka nats ripstop-i riiet, et teha prooviõmblus ja jälgi, et:

- veendu, et kaks erinevat riidepinda püsivad kohakuti e. kui õmbled kaks pikka lõikku kokku, siis mõlemad riidejupid peavad ka lõppema üheaegselt. Mõned masinad võivad ülemist riiet nats pingul hoida ja siis õmblemise lõpuks kahest ühepikkusest riidest on saanud eri mõõdud...

- veendu, et riie n.ö ei libise õmblustalla all ja kontrolli et pisted oleks kõik ühepikkused.

- kontrolli pistete sõlmede kvaliteeti, niitide pingsust jne

- ja nagu iga asjaga ikka, et osta vaid siis, kui sa tunned et see on SINU aparaat, sest kui miski häirima jääb, siis see pole ikka see õige... ja ära unusta varunõelu...

Niidi pingsust ja õmblus-sammu pikkust peaks kontrollima regulaarselt. Enamus probleeme ripstopi õmblemisel tuleneb sellest, et see riie on niivõrd õhuke. Jälgi ülemise ja alumise riide pigsust; alusta niidi poolide pingsuse kontrollist. Kuidas see täpsemalt käib küsi.. kellegi targema käest.

Õmbluslaud:

    Kui meil on olemas oma õmblustuba, siis võiks olla ka oma õmbluslaud... Õmbluslaua idee on selles, et laua parempoolsesse rerva võiks teha augu ja kinnitused õmblusmasinale viimaks õmblusmasina õmbluspinna ja laua tasapinna ühele kõrgusele. Nii on ju mugavam. Laua ideaalmõõdud olevat nii umbes täpselt 1.20m lai ja õmblusmasin esiservast umbes 20cm.

  Kujundamine:

    Lohe ehitamise üheks väljakutseks ongi tema visuaalselt atraktiivne välimus. Mõned lohed (eriti kärglohed) on ehitatud mitmetest ühesugustest tahkudest ja on siis üheks tervikuks kokku pandud. Nende puhul on lihtne iga detail e. osa valmistada erivärvilisena. Lohe tasapindu võid ka kokku õmmelda nagu lapitekki ja saad ka lõbusa tulemuse. Kui sa aga tahad peale kanda tähti, numbreid, kujundeid, siis pead kasutama juba mõnd muud meetodit.

   Värvimine on samuti üks enamlevinumaid dekoreerimise viise, eriti traditsiooniliste idamaiste lohede puhul, mis on valmistatud naturaalsetest materjalidest nagu paber ja puuvillane riie. Kaasaegsete materjalide puhul pead vastavalt materjalile ennast eelnevalt kurssi viima, milline värv antud materjalile pidama jääb. Mõnikord sobivad selleks aerosoolvärvid. Materjalide värvimisest võid juurde lugeda siit , siit ja siit lingi alt. Võimalus on ka teha veel siiditrükki või kasutada meetodit, millega särkidele fotosid peale kantakse.

   Paljud meisterdajad teevad veel nii, et lõikavad erivärvilistest riidetükist eelnevalt kujundid välja ja õmblevad need siis nii kokku, et tuleb üks terviklik pilt. See aga vajab juba õmblemisel mõningast vilumust.

Nöörid lennutamiseks

    Tänapäeval kasutatatakse lennutamiseks tihti polüester- ja nailonnööre. Ühenöörilistele nad võivad sobidagi, aga sportlohedele, mis nõuavad täpset juhtimist, jäävad nad liiga elastseks. Sportlohedele ja soovituslikult ka ühenöörilistele, kasutatakse tihedakiulist polüetüleennööri, mida tuntakse paljuski kaubamärkide Spectra ja Dyneema nime all. Need nöörid on väga tugevad, venimatud, kaalult kerged ja libedad e. väikse hõõrdejõuga, mis on just eriti vajalik sportlohede juures. Nende nööride ainsaks miinuseks on suhteliselt madal sulamistemperatuur, mis on kerge tulema, kui erinevate lohede nöörid juhtuvad lennutamise ajal ristuma. Sama lugu on selle nööri puhul ka siis, kui liinile on sõlmi sisse tehtud,sest sõlmed vähendavad samuti nööridele lubatud tõmbetugevuse suurusi.

    Omaette valdkond, kus spets nööre kasutatakse, on võitluslohed. Seal kasutataksegi just ära nööride madalat sulamistemperatuuri ja mängitaksegi selle peale et kaotaja lennutaja on see, kelle lohenöör teise lohe poolt läbi lõigatakse. Nööridele isegi liimitakse juurde klaasikillu puru või muid abrasiivseid elemente.

    Kunagi ära lase nööril libiseda läbi peopesa, kui sul ei ole kindaid käes. Nöörid kipuvad kergelt kätte lõikama ja tekitavad põletushaavu.  

[ Lähme edasi minu skeemide juurde ]

[ Siit võid lugeda ehitamisest täpsemalt koos illustratsioonidega; inglise keeles ]

Üles